Muljeid Euroopa Komisjoni briifingult Euroopa Liidu Ühise Põllumajanduspoliitika tulevikust

Euroopa Komisjon esitles 14. detsembril Tallinnas Euroopa Liidu infokeskuses oma 29. novembril avaldatud teatist ÜPP tulevikust. Midagi põhimõtteliselt uut võrreldes dokumendi lugemisel nähtavaga seal ei selgunud, mõned nüansid ehk, eelkõige aga said kinnitust juba varajasemad muljed.

Poliitika kahesambaline struktuur ilmselt säilib, sel paistab olevat ka liikmesriikide toetus. See muidugi ei tähenda, justkui ei peaks keskkonnaühendused jätkuvalt kinnitama senist seisukohta, et kahesambaline struktuur on oma aja ära elanud, kuid tegelik võitlus kandub nüüd paratamatult sammaste rahastamisele. Kavandatavast eelarve jagunemisest sammaste ja riikide vahel paraku midagi uut teada saada ei õnnestunud, sest finantsraamistiku poolt määratletud teemadel Komisjon praegu teavet ei jaga. Siiski pole kellelegi saladus, et Brexit tähendab ilmselt survet kõigile ühenduse poliitikatele ning keskkonnaorganisatsioonid peaks jõuliselt võitlema selle eest, et kõik ÜPP kärped toimuksid esimese samba eelarves.

Senisest sai pisut selgemaks uus lähenemine, mille kohaselt allutatakse programmeerimisele uuel perioodil mõlemad sambad. Teatises nimetatud ÜPP strateegiakavad saavad olema vähem detailsed võrreldes tänaste maaelu arengukavadega, kusjuures senisest väiksem detailsus laieneb ka teisele sambale. Samas aga lubatakse, et see väiksem detailsus puudutab üksnes igasugust bürokraatlikku pudi-padi, mitte Komisjoni võimalust kontrollida kavade vastavust ühenduse eesmärkidele. See on iseenesest küll mõistlik, kuid tekitab veel suurema küsimuse, miks üldse kahesambalist struktuuri säilitada. Sellele kohtumisel vastust ei saanud.

Koos programmeerimisega suureneb loomulikult paindlikkus ja liikmesriikide otsustusõigus. Tänastest paiguti väga detailsetest reeglitest ühenduse tasemel soovitakse loobuda, asendades need ühiselt kokkulepitud eesmärkide ja liikmesriigi poolt strateegiakavadega määratletavate ning Euroopa Komisjoniga kooskõlastatavate meetmetega. Sellest kooskõlastamisest oli kohtumisel pikemalt juttu ning oli tunda, et Komisjon paneb sellele suurt rõhku. Samas siiski jäi mulje, et kuigi spetsiifiliselt see läbi mõeldud ei ole, pigem lähtutakse kogemusest, mis tänaseks on olemas maaelu arengukavadega.

Süsteemi mõistusepärane töölehakkamine sõltub tulevikus sellest, kas ühenduse tasemel suudetakse mõistlikul viisil kokku leppida eesmärgid, mida riigid siis strateegiakavades meetmetega sisustama hakkavad. Kui põllumajandusele ühiseid ambitsioonikaid keskkonnaeesmärke ei suudeta sõnastada, tooks selline paindlikus kõige madalamate nõuete nimel peetava võidujooksu ohu. Avalikustatud teatises paraku selliseid täpseid eesmärke ei leia. Keskkonnale on küll pühendatud terve alapeatükk, kus konkreetsust on kahjuks vähevõitu. Kohtumine sellesse, milliseid eesmärke Komisjon näeb, selgust samuti ei toonud, kuigi arutelu all olid üsna mitmed põllumajanduse keskkonnaaspektid.

Seega leidis kinnitust, et keskkonnaühendustel tuleb jõuliselt nõuda keskkonna kaitseks selgeid eesmärke. Nagu eelmises postituses kirjutasin, oleks sellisteks eesmärkideks näiteks põllumajandusega seotud elurikkuse kaitse (kõrge loodusväärtusega põllumajandus, eriti pärandkoosluste säilitamine ja taastamine, põllulindude allakäigu peatamine ja tagasipööramine, tolmeldajate ja mullaselgrootute hoid ning põllumajandusloomade ja kultuurtaimede tõugude ning sortide jätkuv kasvatamine), taimetoitainete (lämmastiku ja fosfori) leostumise ning pestitsiidide kasutamise ja sellega kaasneva keskkonnakahju vähendamine, mulla orgaanilise aine säilitamine ja kasvuhoonegaaside emissiooni kärpimine, vee mõislik kasutamine jpm. Paistab, et peame olema valmis pakkuma ise ka nende eesmärkide täitmise mõõdikuid, sest vastus stiilis „aga kuidas seda mõõta” on ettepanekutele kiire tulema.

Sellest, kui jõuliselt suudame neid eesmärke nii Eestis kui kogu Euroopa Liidus kuuldavaks/nähtavaks teha, sõltub ka nende jõudmine ÜPP tulevikku reguleerima hakkavatesse õigusaktidesse. Tööd on palju.




Postituse autor: Aleksei Lotman
 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

PRESS RELEASE: European Union’s agricultural policy needs a significant change

Image
Environmental and agricultural organisations, farmers, scientists, officials and other participants attended a conference on 1st and 2nd of September in Tallinn and Matsalu to discuss the future of the EU’s common agricultural policy (CAP). Despite their versatile background, most speakers found that the CAP requires significant changes. Multiple participants signed an open letter addressed to the Agriculture and Fisheries Council of the European Union and other relevant EU decision-makers with their proposals how to repair the policy. Speakers at the conference stressed the importance of agriculture in providing food and various public goods. At the same time negative sides of the present-day agriculture like impact on water, problems with pesticides, biodiversity loss, hardship faced by family farms and land grabbing were discussed. Positive examples of dealing with these problems were also presented. The overall conclusion shared by most speakers, however, was that CAP does secur
Read more

European Commission briefing on CAP future in Tallinn

The Commission presented the CAP future communication “The Future of Food and Farming” in Tallinn on 14 th of December. Not much new info compared to what one can get from the reading of the document could be obtained. Some minor clarifications and indeed confirmation of the initial impressions did result from attending the meeting though. The commission wants to maintain the two-pillar structure and seems to have support from the member states on that. This does not mean that environmental NGOs should stop saying that this system is obsolete and needs a radical reform but the real question at this stage seems to be how much money will go into which pillar. Since the financing is part of MFF, the Commission was adamant not to give a hint about this matter. For the NGO community there seems to a clear case for a strong stance on MFF: all the cuts resulting from Brexit must happen in Pillar I – no cuts to Pillar II. Meeting shed some additional light on programming bo
Read more

EKO: The near future must bring a turn towards greener agriculture

Image
Yesterday, on April 27th, the Estonian Chamber of Environmental Associations (EKO) sent a set of proposals to the Minister of Rural Affairs for the next seven-year cycle of agricultural policy. EKO emphasizes that Estonian agricultural subsidies of the new funding period must focus more on organic farming, preserving landscape biodiversity, preventing of water pollution and conservation of soil's good health and restoration of carbon sequestration. Edges of fields, which are rich in blooming plants, help to preserve the biodiversity of landscapes and the natural benefits that are important to farmers. Often, however, the field edges look the opposite as in this photo, made by Aveliina Helm (University of Tartu) EKO's proposals for a new period in agriculture are based on expert knowledge and increasing volume scientific analyzes of the environmental impact of European and Estonian agriculture. EKO acknowledges that many of the activities and grants planned for the new period ar
Read more